Kas robotid muudavad tootmise paindlikumaks?

 

Teisipäeval, 18. augustil kogunesid Tartus ligi 40 Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) liikmesettevõtte juhti, arendusjuhti ja eksperti seminaril „Tark tööstus, kuhu edasi?“, et üheskoos arutleda masinatööstuste tulevikusuundumuste üle, jagada kogemusi ning luua uusi kontakte. Peamised märksõnad, mis kohtumisest kõlama jäid, olid digitaliseerimine, automatiseerimine ja paindlikkus.

 

Esmakordselt EML-i ajaloos toimus sedalaadi teadus- ja arendustöö seminar väljaspool pealinna.
Seminari võõrustas oma Novapolise ärimaja ruumides reaalajas pilvepõhiseid tarku
tootmislahendusi pakkuv GlobalReader, eesotsas selle asutaja ja juhi Indrek Jaaliga.

 

Viimase sõnul on ülioluline, et kui seni on liit tegutsenud peamiselt Tallinna keskselt, siis nüüd on eesotsas EML-i tegevjuhi Triin Ploompuuga hakatud kanda kinnitama ka Lõuna-Eestis: „Millegipärast on tihtipeale tee Tartust Tallinnasse lühem kui Tallinnast Tartusse. Seekord saime näidata, et tee on mõlematpidi sama pikk“, toob Jaal läbi kerge huumori välja pealinnast kaugemale jäävate ettevõtete murekoha. Ka Ploompuu sõnul on EML-iga hakanud liituma üha enam ettevõtteid ka Lõuna-Eestist. Seekordse seminari toimumispaiga valikuga soovitigi pöörata tähelepanu asjaolule, et ka väljaspool Harjumaad on väga tugev tööstus, kelle arengusse panustamine on Eesti majanduse üldises perspektiivis võtmetähtsusega.

 

Sealjuures avaldab Jaal suurt tänu Ploompuule, kelle juhtimisel on EML avanud oma uksed ka tehnoloogiaettevõtetele: „Ehkki GlobalReader on IT ettevõte, tegutseme me masinatööstusega samas valdkonnas. Nemad küll toodavad, aga meie aitame nende tööd digitaliseerida“. Ka EML-i teadus- ja arendusnõunik Tõnu Lelumees viitas oma seminari avakõnes, et tänu pilvepõhiste tehnoloogiate üha suuremahulisemale kasutusele peetakse sealt tulenevaid meeletult suuri andmemahtusid, mida tänu erinevatele IT lahendustele „kaevandatakse“ tänapäeval lausa uueks maavaraks. Teisisõnu on Lelumehe sõnul tegemist ressursiga, mida tuleb osata koguda, analüüsida ja sealt lähtuvat teavet targalt ära kasutada. Just see on ka põhjus, miks EML on lisaks GlobalReaderile arvanud enda ridadesse nüüdseks juba ka Fractory – ettevõtte, kes on loonud unikaalse metallitööde hinnastamise ja tellimuse vormistamise ärimudeli, mis kiirendab ja lihtsustab oluliselt tööstusettevõtete igapäevatööd.

Seminari esimeses pooles tutvustasidki GlobalReaderi juht Indrek Jaal ja Fractory kaasasutaja Joosep Merelaht oma koostöökogemusi tööstusettevõtetega. Jaali sõnul ei ole tootmisettevõtete infotehnoloogia alane võimekus reeglina kuigi kõrge, mistõttu annab IT-ettevõtete kaasamine EML-i võimaluse näidata tehnoloogiat lihtsamast küljest ning samal ajal õppida omakorda tundma tööstusettevõtete valu- ja murekohti lähemalt. Paljude tööstusettevõtete jaoks on probleemiks suur kaadrivoolavus, mistõttu kulub palju aega ja energiat uute töötajate välja koolitamiseks. „Tänu sellele teadmisele saime GlobalReaderis aru, et peame ka oma tehnoloogilisi lahendusi lihtsustama nii, et uute töötajate väljaõppeks kuluv aeg oleks minimaalne“, tõi Jaal välja näite, kuidas koostöö tööstusettevõtetega on juba mõlemale osapoolele kasu toonud. Täna on uus masinaintegratsiooni lahendus juba ka prototüübina töös ning Jaal avaldab lootust, et läbi EML-i leiavad nad võimalusi, kuidas uusi lahendusi ettevõtetes ka katsetada.

 

Lisaks IT-ettevõtetele tutvustasid masinatöösturitele erinevaid võimalusi ka Tartu Teaduspargi tegevdirektor Toomas Noorem ja ESA Kosmose Äriinkubaatori koordinaator Sven Lilla. Viimase sõnul on nii mõnedki Euroopa kosmoseprogrammis osalevad Eesti ettevõtted ja nende tooted ning teenused IT-kesksed, ent väga suur osa nii inkubaatori vilistlastest kui ka praegustest asukatest toodavad reaalseid, kosmosetehnoloogial põhinevaid tooteid, millest võiks omakorda suurt kasu olla ka tänastel töötleva tööstuse ettevõtetel.

 

Oma kogemusi selle kohta, kuidas tööstused saavad digitaliseerimisest ja automatiseerimisest võita ning millised on nende uute protsesside juurutamisega kaasnevad raskused, aga ka edulood ja arenguvõimalused, jagasid Merrem Tööstusplast OÜ direktor Alar Künnapuu ning Respo Haagised AS juhatuse liige Üllar Kärner.

EML-i tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul osales teadus-arendusseminaril esindajaid ka teistest tööstussektoritest, kelle jaoks on samuti digitaliseerimise teema väga oluline. Veel enam, seminari järgselt suurenes ka huvi liiduga ühinemise osas.

 

„Digitaliseerimise valdkond on pidevas muutumises, mistõttu on väga oluline värskeid teadmisi ja kogemusi sel teemal jagada. See ongi Eesti Masinatööstuse Liidu võrgustiku mõte – jagada omavahel parimaid praktikaid“, kinnitas Ploompuu ja lisas: „Masina- ja metallitööstus usaldab väga oma kolleegide kogemusi. On äärmiselt põnev teada, mida keegi on õppinud ja kuidas nad ise teatud protsesse analüüsivad ja hindavad“. Järgmisi sedalaadi sündmusi on oodata juba eeloleval sügisel. Info nende kohta ilmub juba õige pea.

 

 

 

Seminari toimumist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.
Seminarist ülevaate kirjutas ja pildistas Maarja Savi