Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu:
„Eesti tööstuse digitaliseerimise areng on kiire, ehkki me
ise ei saa sellest aru.“

 

Masinatööstust peetakse riigi üleüldise seisundi kõige olulisemaks tervisenäitajaks, kuna just seal tehakse tooteid kõikidesse teistesse sektoritesse.
Seda, millises seisus Eesti masinatööstus pärast koroonakriisist tingitud eriolukorda täna on ning
millised on kriisist väljumise ohud ja võimalused, uurisime Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) juhilt Triin Ploompuult.  

 

 

Mis on Eesti masinatööstuse eripärad? Mis on selle nõrkused ja tugevused?

Eesti masinatööstuse ajalugu on pikk, ulatudes ligi 150 aasta tagusesse aega. Täna on meil umbes 7000 tööstusettevõtet, millest suurima osa moodustavad just masina- ja metallitööstuse ettevõtted. Neid on meil kokku ca 2200. Valdkonnad, milles tegutsetakse varieeruvad peenmehaanikast kuni suuremõõtmeliste detailide ja masinateni välja. Välispartnerid ja -kliendid kiidavad väga meie tootmisettevõtete töömoraali – meiega on hea asju ajada ja teeme tooted valmis õigeks ajaks. Me proovime pakkuda alati parimat võimalikku kvaliteeti ja küsime oma töö eest ausat hinda. Selles mõttes on Eesti väga tugev tööstusriik. Meie probleem on aga see, et oleme turuna liiga väiksed ja konkurents muu maailmaga on märkimisväärne. Eriti nüüd, kriisijärgselt, mil paljud konkurentriikide ettevõtted on väga agressiivselt hakanud müügitegevust tegema, et üleüldse ellu jääda. Selleks, et me saaks Eestit paremini müüa, peamegi kasutusele võtma kõikvõimalikud lahendused, kuidas toota kiiremini ja säästlikumalt ning kuidas mõõta ja analüüsida tootmise korralduslikku poolt. Üks oluline märksõnu siinkohal on digitaliseerimine.

 

Kui avatud siinsed tööstusettevõtete juhid digitaliseerimisele on?

Kui me ca 10 aastat tagasi hakkasime „Industry 4.0“ mõtteviisist rääkima, millest digitaliseerimine on üks osa, siis ei saadud sellest eriti aru. Täna on aga näha, et seda teemat on hakatud rohkem fookusesse võtma. Digitaliseerimine on äärmiselt aeganõudev protsess ning on tugevalt seotud kogu ettevõtte strateegilise arenguga. Eriti raske on see väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis moodustavad valdava osa ettevõtetest nii masinatööstuses kui ka kogu Eesti majanduses üldiselt. Näen sageli, kuidas ettevõtetes on tellimusi liiga palju või töökäsi liiga vähe ning juhid igapäevaselt seotud operatiivküsimuste lahendamisega. Sellisel juhul ei olegi ettevõttes kedagi, kes saaks puhtalt strateegilistele teemadele keskenduda. Samas muu maailmaga, näiteks Saksamaa ja Prantsusmaaga, võrreldes oleme me täna digitaliseerimise mõttes siiski palju paremas seisus. Peamiselt avaliku sektori poolt kasutusele võetud digitaalsete platvormide kasutamise kogemus soodustab sedalaadi uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist ka tööstuses. Eks me, eestlased, oleme parajalt kärsitud ka ja tahame, et tulemused tuleksid kiiremini. Teiste hinnangul me tegelikult me arenemegi väga kiiresti. Me ise lihtsalt ei saa sellest aru.

 

Kuidas saaksid siinsed tööstusettevõtted digitaliseerimisest võita, eriti kriisijärgses maailmas?

Kui eriolukorra ajal olid paljudel tööstusettevõtetel pikaajalised lepingud olemas ja töö käis enam-vähem endistviisi edasi, siis nüüd on nii mõnelgi neist tellimused peagi otsa lõppemas. Mõnda tabavad tagasilöögid juulis, mõnda aga alles sügisel või uue aasta alguses. Seega on täna Eesti tööstusettevõtete prioriteet kahtlemata eksporditurgudel kohalolek, oma klientide hoidmine ja uute leidmine. Kindlasti võidavad need ettevõtted, kelle juhid on altimad uskuma uutesse ideedesse ja kes tahavad uusi lahendusi ise järele proovida. Päris palju räägitakse ka sellest, et kui sa ise ei digitaliseeri, siis digitaliseeritakse lõpuks sind. Aga siis ei juhi sa enam neid protsesse ise. Väga sageli tekib vajadus uute digitaalsete lahenduste järele just kliendi soovist või nõudmistest lähtuvalt. Samas peab minu hinnangul digitaliseerimine olema üks ettevõtte strateegia osa, millest lähtuvalt saabki valida, millist lahendust konkreetsel ettevõttel vaja on – kas mõõta töötajate tööaega, seadmeid ja energiatarbimist või hoopis näiteks vähendada püsikulusid?

 

Mida EML Eesti masinatööstuse heaks täna ära teha saab?

Mis puudutab digitaliseerimist ja uute lahenduste juurutamist, siis tööstuse inimesed usaldavad eelkõige teiste tööstusettevõtete kogemusi. Just kasutajakogemused on need, mis aitavad ka teisi veenda, et üks või teine lahendus on tõesti kasulik. EML-i üks eesmärk ongi presenteerida edulugusid, jagada kogemusi ning arutada olulisi teemasid professionaalses võrgustikus. Mitmed tööstusettevõtted teevad IT-ettevõtetega koostööd ning arendavad koos välja tooteid, mis vastaksid täpselt tööstusettevõtte vajadustele. Viimasel ajal on päris palju IT ettevõtteid avaldanud soovi tulla EML-i liikmeks ning reaalajas pilvepõhiseid tarku tootmislahendusi loov GlobalReader oli neist esimene. Meie liidu huvi ongi luua tööstus- ja IT ettevõtete vahel sünergiat ning näidata lahendusi, millest võiks kõigile kasu olla.

 

Mida võime kriisist õppida ja kuidas edasi minna?

Ma arvan, et koroonakriis ja sellest tingitud eriolukord oli valus, aga hea õppetund, mis sundis meid mõtlema sellele, mida on edaspidi vaja teha selleks, et saaksime vajadusel oma tööd teistmoodi korraldada. Aga ka seda, kuidas veelgi enam tõsta oma efektiivsust ja kasumlikkust, sealjuures ka eriolukorra ajal töötades. Digitaliseerimine on kahtlemata üks võtmesõnu selles küsimuses. Targalt tegutsesid need ettevõtete juhid, kes olid teinud investeeringuid, kuid otsustasid neid eriolukorra tekkides mitte katkestada, vaid kasutasid seda seisakuaega uute seadmete juurutamiseks ja investeeringute tegemiseks. Need ettevõtted on täna, mil turud on taas uuesti aktiivselt käima läinud, teistega võrreldes kahtlemata eelisseisus.